Võilille-rukolapesto

Pidin ikka võilillepesto ka omal nahal ära proovima, sest kuidas muidu saaksin ma teada, kas mu eelarvamus, et võilillepesto on ikka väga mõru, ka tegelikult paika peab. Kuna olin nädala lõpus ostnud suure paki rukolat, mis nüüd juba üsna õnnetu näoga külmkapist koduaiaumbrohtude pillerkaart pealt vaatas, siis mõtlesin neid unarusse jäänud lehekesi pesto sisse võililledele seltsiks pakkuda. Eelarvamusest nii palju, et võilille maitset oli pesto juures tunda küll, kuida mitte ebameeldivalt ega liiga pealetükkivalt. Ütleme, et maitse oli heas mõttes ootuspäraselt võilillene :).  Äkki peaks nüüd ette võtma ühe võilillepestopasta? Kõlab ju hästi, või mis? Niisiis: võilille-rukolapesto kõrvitsaseemnete ja maapähklitega:

Koostis:

60 g suurematest rootsudest puhastatud võililli

45 g rukolat
30 g maapähkleid

20 g kõrvitsaseemneid

20 g oliivõli

paar spl riivitud Forte juustu

näpuotsaga soola

Pese võililled ning eemalda suuremad rootsud. Mina koorisin leheosa rootsu ümbert ära lootuses, et nii jääb pesto vähem mõru. 

Rösti kõrvitsaseemned ja maapähklid kuumal ning kuival pannil, kuni kõrvitsaseemned praksuma hakkavad ning pähklid on kuldsed. Lase enne jahvatamist jahtuda.

Purusta seemned ja pähklid kohviveskis või köögikombainis, purusta võililled ning rukola, lisa riivitud juust, maitsesta soolaga ning sega juurde õli. Õli kogust võid soovi korral suurendada, eriti siis, kui on soov pestot kauem kui paar päeva külmkapis säilitada.

Ja valmis ta ongi. Koguseid võid soovi korral muuta, mõne komponendi asendada või ära jätta, maitsev saab niikuinii.

Uurisin natuke ka seda, mida võilill sisaldab ning mille poolest ta kasulik on, et teaksin, miks tasub aeg-ajalt mõru maitse koha pealt silm kinni pigistada. 

Sain teada, et...

...võilillega ravitakse nahahaigusi, lümfiteede põletikke, kehvveresust ning parandatakse seedekulglat ja maksa ainevahetust. Mikroelementide sisalduse poolest ületavat võilill ükskõik millise rohelise taime. Lehed, õied ja juured sisaldavad C-, PP-, B-rühma ja A-vitamiini, rohkesti rauda, magneesiumi, fosforit ja kaltsiumi. 

Võilille mõruained ergutavad mao- ja seedenäärmete tegevust, soodustades toidu seedimist ja omastamist. Nad suurendavad sapieritust, langetavad vere kolesteroolisisaldust, kaob kõhukinnisus. Sel puhul valmistatakse võilillejuurtest teed. Võetakse 1 tl peenestatud võilillejuurt, lisatakse klaasitäis keeva vett, lastakse 5-7 minutit tõmmata ja juuakse veerand klaasi enne sööki. 

Allikas: Aili Paju "Aed ja mets kui apteek".