Rabarberistruudel martsipani ja rosinatega

Kui ootamatult helistavad kooginäljas külalised, et paari tunni pärast on nad kohal ja kapis juhtub olema peotäis rabarbereid, siis ongi õige aeg võtta ette üks struudlitegu. Kuna sel aastal ei ole rabarber mind absoluutselt isutanud, siis olin päris kindel, et ega ma rabarberikoogi tegemiseni ei jõua ka. Rabarberivarred said maalt tulles viimasel hetkel nagu muuseas kaasa võetud, et kui mitte koogiks siis ehk näiteks kisselliks kuluvad nad ikka ära... Struudel sai aga väga maitsev ja karta on, et järgmisel nädalal läheb see kordamisele.

Tainaretsept pärineb raamatust "Maru maitsev maailm".

Taignaks läheb tarvis:
1 dl käesooja vett
4 dl nisujahu
3 spl õli
0,5 tl äädikat
näpuotsaga soola

Mõõda vesi kaussi ning lisa juurde õli ja äädikas, sega. Lisa jahu ning sõtku elastne tainas. Aseta tainapalli peale kummuli kuiv ja kuum pott, et muuta taigen veelgi elastsemaks. 

Samal ajal valmista ette täidis.

Täidiseks läheb tarvis:
300g puhastatud rabarberit
3-4 spl suhkrut
2 spl tärklist
0,5 tl kaneeli
100g võid (Maru retseptis 175 g, kuid mul läks küll vähem)
paar aprikoosi
rosinaid
martsipani

Haki rabarber ning aprikoosid, lisa rosinad ja kaneel, sega läbi suhkru ning tärklisega. Jäta seisma.

Rulli taigen paberõhukeseks. Aseta taigna alla keskele küpsetuspaber, et hiljem oleks struudlit lihtsam ahjuplaadile transportida. Määri taigen pealt sulavõiga ning tõsta täidis keskele. Murenda peale martsipan. Kasutasin kappi seisma jäänud endavärvitud martsipani, millest tegin kunagi kohupiimakoogikestele martsipanikatteid, seepärast jäi ka lõpptulemus pisut mustjassinine. Enne taigna kokkuvoltimist nägi aga täidis päris vahvalt kirju välja. 

Voldi struudel kokku tõstes kõigepealt täidise peale lühemad servad, määri need pealt sulavõiga ning tõsta seejärel peale pikemad servad. Pintselda struudel pealt võiga.

Küpseta struudlit 190-kraadises ahjus ning määri võiga iga 10 minuti järel. Mina pintseldasin kolm korda ning võtsin struudli ahjust, kui see oli pealt kuldne ja krõbe.

Raputa enne serveerimist üle tuhksuhkruga. Lõpptulemus jäi pigem hapukas, kui magus, nii et vanillijäätis on sellele koogile hea kaaslane. Sõltuvusttekitavalt maitsev.

Tatrahautis suitsukana ja väikese kiiksuga

Tatar on minu meelest üks äärmiselt maitsev toiduaine, mida ei pea üldsegi kogu aeg ainult hapukoorega sööma, nagu lapsepõlves tehtud sai. Tatraroog suitsukanaga, kuhu on lisatud veel üks tore peotäis rosinaid, on üks mu lemmiksöökidest. Loomulikult peab tatar jääma sõmer ja õhuline, mitte läbivettinud ja ülekeenud. Magusad rosinad ja soolakas suitsukana moodustavad mõnusa koosluse. Seekord segasin hulka ka juba pisut igavaks muutunud kapsa-porgandihautise.

Koostis:
160 g tatart
1 suur suitsukanakints
2 sibulat
40 g rosinaid
kapsa-porgandihautist, kui seda juhtub olema
võid

Vala tatar potti, lisa killuke võid ning rösti, kuni tatar praksuma hakkab. Kalla peale keev vesi, lisa soola ning keeda, kuni tatar on pehme ja sõmer. Tõsta kõrvale.
Prae sibul õlis klaasjaks, lisa tükeldatud suitsukana ning prae, kuni kana on pruunikas, lisa rosinad ja kapsahautis ning kuumuta veel pisut. Kõige lõpuks lisa keedetud tatar ning sega see ülejäänud koostisosadega läbi. Vajadusel maitsesta soolaga. Serveeri.

Peedi-kaalika püreesupp

No andke andeks, aga külmsuppide hooaeg ei ole minu köögis küll veel alanud. Selline suveilm paneb pigem hambaid plagistama, kui lehvikuga tuult tegema ja lõunad pargipingil on lükkunud teadmata kaugusse. Salatinäksimise asemel tahaks veel midagi soojendavat. Peedisupp sai maitsev, kerge ja tervislik.

Koostis:
2 suurt peeti
1 keskmise suurusega kaalikas
2 sibulat
natuke hakitud chillikauna
praadimiseks õli


Lõika kooritud peet ja kaalikas kuubikuteks. Viiluta sibul ning prae see õlis klaasjaks, maitsesta soolaga. Lisa juurviljakuubikud ning kalla peale kuum vesi nii, et juurviljad oleksid veega kaetud. Keeda kuni peet ja kaalikas on pehmed, püreesta saumikseriga. Lase veelkord keema ning lisa maitse järgi soola ning pipart. Serveeri.